MIKS MAKS ON OLULINE?

2019-03-22

Maks on keha suurim siseorgan, millel on mitmeid funktsioone: puhastab verd (neutraliseerides baktereid, viiruseid ja erinevad toksiine), toodab ja eritab sappi, mis aitab kaasa rasvade seedimisele peensooles ning on ka A-vitamiini tootmisallikas ja D-, K-, PP- ja B-grupi vitamiinide ladustuskohaks.

Terve maksa rakuainevahetus on väga aeglane. Maksarakkude eluiga on umbes 150 päeva ehk maks uueneb keskmiselt iga viie kuu tagant. Seepärast, kui inimene tarbib rohkelt praetud ja frititud toite, rafineeritud teraviljast valmistatud tooteid (valge sai, pasta, riis), armastab saiakesi ja karastusjooke ning ei ütle õhtuti diivanil istudes ka paarist-kolmest õllest ära, on oht rasvmaksa (steatoosi) tekkeks. Seda seetõttu, et mürke satub organismi liiga palju ja maksarakud ei suuda neid täielikult neutraliseerida. Kahjulikud ained jäävad rakkudesse ja vältimaks maksa hävimist, ümbritsevad maksarakud kahjulikud ained rasvsarkofaagiga. Kui aga inimene oma elustiili ajaga ei muuda, siis iga päevaga kasvavad ka rasvakihid rakkude ümber, mis võib lõpuks viia maksapõletikuni, mille tagajärjel on oht maksatsirroosi tekkeks (kaugele arenenud maksatsirroosist võib välja kujuneda aga maksavähk). Levinud on arusaam, et maksahaigus on ainult alkohoolikute haigus. Ehkki alkoholitarbimisest tingitud rasvmaks võib aastatepikkuse “tipsutamise” järel tekitada tõepoolest maksale kahju, on kõige levinumaks rasvmaksa põhjustajaks siiski ülekaal.

Maksakahjustusele viitavad sümptomid on enamasti võrdlemisi ebaspetsiifilised: söögiisu langus, nõrkus, jõuetus, iiveldus. Võivad esineda erinevad nahaprobleemid (naha sügelus, ekseemid) ning seedehäired (röhitused, puhitused, valu ja raskustunne kõhuõõne paremal ülaosas). Spetsiifilisemad maksaprobleemidele viitavad sümptomid (enamasti hilisemas staadiumis) võivad ilmneda naha ja silmavalgete kollasuse ning tumeda uriini ja heleda väljaheite näol. Tihti ei pruugi aga inimesel pikalt ühtegi sümptomit avalduda, samuti ei pruugi sümptomite esinemine olla otseses seoses haiguse raskusastmega. Seetõttu on algavale maksahaigusele raske jälile saada. Probleemi ennetada ja enamikel juhutudel ka ravida on aga täiesti võimalik.

Maksaprobleemide ennetamiseks ja raviks tuleb esmalt üle vaadata oma toidulaud. Oma igapäevast menüüd peaks kindlasti täiendama väärtuslikke omega-3 rasvhappeid sisaldavate toodetega (lõhe, heeringas, avokaado, pähklid, linaseemned, oliivõli). Samuti leiab maksa toetuseks ja raviks apteegist erinevaid tooteid.

Kui on kahtlus, et elustiil on maksale koormav (ülekaal, ebatervislik ja ühekülgne toitumine, alkoholi tarbimine, ka väikeses koguses), siis on kindlasti vaja maksa toetada ja külastada selleks apteeki, et sealt endale soetada kas essentsiaalseid fosfolipiide (sojaubadest) või silümariini (maarjaohaka ekstrakt) sisaldavaid preparaate.

Essentsiaalsed fosfolipiidid aitavad maksarakkudel kiiremini uueneda ja taastuda ning mürkainetest vabaneda.

Silümariin vähendab põletikulisi reaktsioone ning pärsib maksa kahjustust.

Kindlasti tuleks maksakahjustuse kahtluse puhul pöörduda ka oma pere- või eriarsti poole, kes määrab vastavad analüüsid ja vajadusel ka edaspidise ravi.

Steatoosi ehk rasvmaksa ja maksapõletiku põhjustatud muutused maksas on veel pöörduvad ehk neid saab ennetada ja ravida, hoolitsedes oma maksa eest regulaarselt.

Seega hoidkem oma maksa, siis teie maks hoiab ka teid!

Elise Jõeleht
Farmatseut/Mõisa Apteek