MILLAL JA MIKS ON VAJALIK MAKSA KAITSE?

2015-04-25

MILLAL JA MIKS ON VAJALIK MAKSA KAITSE?

25.04.2015

Maks on inimese väga oluline organ. See on loomulik filter, mis puhastab organismi, väljutades kahjulikke aineid. Kuid vale toitumine, liigne alkoholitarbimine ja mõned ravimid, samuti infektsioonid kahjustavad maksa ja nii võivad areneda välja erinevad maksahaigused.

Kas kahjustatud maksa on võimalik taastada?

 

Organismi põhilaboratoorium

Maks on väga tähtis elund meie organismis ja seda näitab ka selle mass: täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1–1,5 kg. On arusaadav, et nii suurele elundile on usaldatud ka eriti olulised ülesanded. Maks on organismi põhilaboratoorium, mis osaleb valkude, rasvade, süsivesikute ja muude ainete metabolismis. Lisaks täidab see kaitsefunktsiooni, toodab A-vitamiini, maksas ladestuvad D-, K-, PP- ja muud B-grupi vitamiinid.

Maksa põhifunktsioon on muuta kehavõõrast toitu (nt sea- ja veiseliha valgud on inimesele võõrad), mis satub maksa seedetraktis osaliselt lagunenuna, metaboliitideks ja moodustada nendest sellised ühendid, mis on inimesele vajalikud. Teine maksa funktsioon on väljutada seda, mida ei ole vaja ja mis on kahjulik. Seega organismis ei ole ühtegi protsessi, milles maks ei osaleks. Maks on eriline organ, mis kaitseb organismi kahjulike ning keskkonnamõjude eest. Aga inimene unustab sageli, et tal on selline elund, ega hoia seda.

 

Kui maks on kahjustatud

Nii alkoholi või ravimite tarbimisest kui ka muudel põhjustel arenenud maksakahjustus võib olla erineva iseloomuga. On teada kolme suurt kroonilise maksakahjustuse vormi: steatoos (rasvmaks, mida võivad põhjustada alkohol, ülekaal, kõrgenenud kolesteroolitase), hepatiit (põletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, teatud ravimite kõrvaltoime) ja tsirroos (armistumine, mis on krooniliste maksahaiguste lõppjärk). Steatoosi ja hepatiidi põhjustatud muutused maksas on pöörduvad, st ravitavad.

Maksa levinuim kahjustus on rasvmaks: kui inimene on ülekaaluline või rasvunud, on tema maks peaaegu alati rasvunud (mõistagi erineval määral).

Sageli pole ainuüksi rasvmaks veel väga ohtlik, kuni ei lisandu teisi riskitegureid, nagu näiteks alkohol. Alkoholi mõju rasvmaksaga inimesele ja inimesele, kelle maks on terve, on väga erinev. Terve inimese jaoks ei pruugi ülesöömised pidudel ja veidi suuremad alkoholikogused tekitada raskeid terviseprobleeme, aga ülekaalulisel võib peotoitude rohke söömine lõppeda ägeda alkohoolse hepatiidiga, st maksapõletikuga.

Teine asi on see, et maksa võivad kahjustada ka teatud ravimid, nagu antibiootikumid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, tuberkuloosi-, seenhaiguse vastased ravimid, antidepressandid, allergia-, psüühikahäiretepreparaadid.

 

Maks ei valuta

Maks on kannatlik, st maks ei valuta kunagi. Kui inimene kurdab maksavalu, siis on tal kujunenud välja näiteks sapipõie, sapiteede vms põletik või, mis avaldub tugevate valudega.

Maksahaigus on väga petlik. Algfaasis tunneb enamik patsientidest end tervena või kurdab väikest nõrkust, söögiisu puudumist, valu või ebamugavustunnet paremal pool, iiveldust. Ainult hilises staadiumis ilmnevad maksahaigusele iseloomulikud sümptomid: tekib naha ja limaskestade kollasus, suureneb kõhu maht, haige kurdab kõhuvalu, seedimine on häiritud. Seetõttu, kui märkate haiguse esimesi märke, tuleb pöörduda arsti poole.

 

Kuidas ennast kaitsta?

Leevendust pakuvad maksa kaitsvad ravimid. Maksa võib võrrelda majaga, mille seinad on rakumembraanid. Kahjustatud maksa seinad, st selle rakumembraanid hakkavad lagunema, murenema.

Praegu on erinevaid meetmeid, et kaitsta maksa: soja-fosfolipiidid, silimariin ja muud preparaadid.