Lühidalt maksa kohta

Lühidalt maksa kohta

Maks (kr k hepar) on suurim nääre ja suurim siseorgan. Inimkeha tundmaõppimise ajaloolises arengus avastati maks vara ning kunagi ei ole olnud kahtlusi selle erilise tähtsuse suhtes. Väidetakse, et nime „maks“ seostatakse sõnaga „praadida“, sest maksa temperatuur on kõige kõrgem võrreldes teistes organitega.

Maks koosneb suuremast parempoolsest (lobus dexter), veidi väiksemast vasakpoolsest (lobus sinister), saba- ja ruudukujulisest sagarast. Parempoolne sagar asub diafragma parempoolse kupli all ega välju roidekaare alt, vasakpoolne aga selgroost 810 cm vasakul ja seda roided peaaegu ei kata. Vasakpoolse sagara alumist serva saab kompida sügaval sissehingamisel.

 

kepenu-funkcijos-(2)   

Maksa olulisust meie organismis näitab ka selle kaal: täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1–1,5 kg. Meeste maks on umbes 200 g raskem kui naiste oma. Loote ja vastsündinu maks on suhteliselt suurem kui täiskasvanud inimese maks, sest selles toimub vereloome ja see võtab suurema osa kõhuõõnest.

Terve maksa värvus on punakaspruun, see on läikiva pinnaga. Maks on pehme, kuid mitte väga elastne, selle kude on rabe, mistõttu võib see löökidest ja vigastustest kahjustuda.

Umbes 80–90% maksa massist moodustavad hepatotsüüdid – 25 mikroni suurused rakud, mis uuenevad pärast kahjustumist. Neid on umbes 250–500 miljardit, umbes 2 protsenti moodustavad nn Kupferi rakud ja samapalju – Ito rakud.

 

Hepatotsüüdid on väga olulised glükoosiainevahetuses. Need on vastavalt organismi vajadustele võimelised säilitama või tootma glükoosi.

Terve maksa rakuainevahetus on väga aeglane. Maksarakud uuenevad tavaliselt umbes üks kord ühe aasta järel ja näiteks sooleepiteelirakud uuenevad iga 2–5 päeva järel, nahk – iga 12–30 päeva järel. Teiselt poolt hakkavad maksakahjustuse korral hepatotsüütid väga kiiresti paljunema: näiteks kahe kolmandiku rotimaksa eemaldamisel taastub maksa algmass kahe nädala jooksul.

Tervel inimesel töötab pidevalt 40% maksa, seepärast maksahaiguse arengu alguses, kui kahjustus ei ole veel suur, on see organ siiski võimeline tegema oma tööd hästi ja selle kahjustatud osal on aega taastuda.

 

Maksa funktsioonid

Maks on suurim elund ja seetõttu on selle funktsioonid väga tähtsad. Tihti kuuleme, et maks on organismi põhilaboratoorium. Miks? Milliseid funktsioone maks täidab?

 

I.         Maksa seedimisfunktsioon

Üks maksa funktsioone on sapi tootmine ja eritamine. Sapi tootmine toimub pidevalt ja reservuaar, kus see koguneb, on sapipõis. Maksarakkudes sünteesitakse kolesteroolist sapphapped (peamised on koolhape ja kenodeoksükoolhape). Sapphapped  on ained, mis on vajalikud rasva seedimiseks.

Sapi eritumine toimub vaid siis, kui me sööme, st umbes 312 minutit pärast söömise alustamist. Ööpäeva jooksul eritab maks 5001500 ml sappi. Maks eritab sappi sapipõide ja pärast seda läheb see kaksteistsõrmiksoolde. Seetõttu eritub söömiseks vajalik sapi kogus soolestikku. Kui sappi on erinevate haiguste tõttu või pärast sapipõie operatsiooni puudu, tuntakse rikkalikuma söömise järel kõhus raskust.

Teine oluline maksa funktsioon on see, et maks osaleb ainevahetuses ja selles sünteesitakse mitmed organismile vajalikud valgud. Maksas toodetakse ka hüübimisteguriks nimetatavaid valke. Need valgud on vastutavad trombi moodustumise ja verejooksu peatamise eest. Maksas toodetakse ka väga oluline organismi ehitusmaterjal kolesterool. See aine tagab rakuseina tugevuse.

Seega maksa seedefunktsiooni sisu on muuta toitu, mis on meie organismile võõras (nt sea- ja veiseliha valgud on inimesele võõrad) ja mis satub maksa seedetraktist osaliselt lagunenuna, metaboliitideks ja moodustada nendest sellised ühendid, mis on konkreetsele inimesele vajalikud. Kui seda ei juhtuks, hakkaks meie organism võitlema võõrvalkude või muude toiduga organismi sattuvate ainetega.

 

II.       Kahjulike ainete kõrvaldamise (kahjutustamise) funktsioon

Maks täidab ka kahjulike ainete kahjutuks tegemine funktsiooni, st kõrvaldab kahjulikke ja ebavajalikke aineid. Terve maks kahjutustab mitte ainult organismi sattuvaid kahjulikke aineid, vaid ka selles moodustuvaid kahjulikke aineid (nt ammoniaak).

 

III.     Maksa säilitamisfunktsioon

Maks täidab kaitsvat funktsiooni, toodab A-vitamiini, sellesse kogunevad D-, K-, PP- ja muud B-grupi vitamiinid. Maks täidab ka vere kogumise funktsiooni, sest ta kogub verd nagu käsn.

 

i_kepenu_funkcijas_2

 

Maksa funktsioonid

  • Osaleb ainevahetuses: maks lagundab ja säilitab erinevaid kasulikke aineid (raud, vitamiinid), mis hiljem omastatakse soolestikus ja ilma milleta ei saaks organism funktsioneerida normaalselt.
  • Toodab ja eritab sappi.
  • Kõrvaldab ja väljutab sapiga erinevaid organismi sattunud või selles moodustunud kahjulikke aineid, ravimeid.
  • Täidab tõkke- ja kaitsefunktsiooni. Maksas sisalduvad Kupferi rakud suudavad hävitada verega soolestikku sattunud bakterid ja nii kaitsta organismi tüsistuste, nagu sepsis, eest.
  • Reguleerib vereringe mahtu.
  • Toodab loote verd.

Seega on maks eriline organ, mis kaitseb organismi kahjulike ning keskkonnareostuse mõjude eest. Aga inimene unustab sageli, et tal on selline elund, ega hoia seda. Hoolitsegem maksa tervise eest.