Hepatiit

Hepatiitide kohta –A-st O-ni

Viiruslik hepatiit (A, B ja C) võib ilmneda erinevalt, alates täiesti märkamatutest sümptomitest kuni eluohtliku välkkiire vormini või kroonilise haigestumiseni.

 

Raske haigus

Hepatiit on süsteemne nakkushaigus, mis kahjustab maksakoe rakke, mis degenereeruvad (väärastuvad) ja atrofeeruvad (vähenevad, taandarenevad). Muundunud maks ei saa enam ltöödelda seedetraktist vereringesse sattunud mürgiseid aineid. Kui äge hepatiit kestab kauem kui kuus kuud, muutub see krooniliseks. Sageli ägedat perioodi ei ole ja haigus on algusest peale krooniline.  

Mida vanem inimene, seda raskemini ta haigust põeb. Haiguse ravi võib kesta 1–3 kuud. Väikelastele on rohkem iseloomulikud asümptomaatilised vormid. Kroonilise hepatiidi progresseerudes arenevad välja pöördumatud maksamuutused ja -tsirroos. B-hepatiit võib kahjustada teisi organeid. Kui maksapõletik on raske, võib tekkida maksapuudulikkus. Pikaajaline B- või  C- hepatiit suureneb riski haigestuda maksavähki.

 

111

 A-hepatiit

A-hepatiidi haigete arv ei vähene, haigusjuhud lihtsalt pärinevad mujalt – A-hepatiit tuuakse teistest riikidest ja see on üks sagedamaid reisijate haigusi.

Teine põhjus, miks haigestumus kasvab, on see, et väheneb inimeste arv, kellel on loomulikult omandatud immuunsus A-hepatiidi suhtes, ja seega suureneb haigusele vastuvõtlike elanike arv. Ainult umbes 30–50%-l üle 50-aastastest inimestest on lapsepõlves või noores eas loomulikult omandatud immuunsus A-hepatiidi suhtes, 30-aastaste seas on selliseid inimesi veelgi vähem. Kõik see näitab, et elanikke, kellele A-hepatiidi viirus on ohtlik, on väga palju. 

 

Inimesed käivad maailma erinevates riikides puhkamas, meelelahutuse, õppe või töö eesmärgil. Kuid reis on alati seotud ka teatava riskiga – ja ei ole üldse oluline, kas olete ärireisil või tahate veeta toreda puhkuse eksootilistes riikides. Ohud võivad varitseda kõikidel juhtudel ja üks levinumaid ongi A-hepatiidi viirus.

 

Sellesse haigusesse haigestub maailmas igal aastal 1,4 miljonit inimest. A-hepatiidi viirus põhjustab 20–40% kõigist kliiniliselt avaldunud maksapõletikest. See on kõige levinum reisijate haigus, sest sellesse haigusesse on väga lihtne nakatuda.

A-hepatiidi viirus levib nakatunud fekaalide kaudu ja võib levida saastunud toidu või vee kaudu või otse inimeselt inimesele kontakti ajal. Kuigi see tundub uskumatu, levib see haigus tõesti kiiresti, isegi luksushotellides. Suur risk on seotud kraaniveega, karpidega, koorimata puuviljadega, toore ja koorimata köögiviljaga, ebapiisavalt küpsetatud lihaga, jäätükkidega jne.

 

B-hepatiit

Teine raske haigus on B-hepatiit. Pärast kroonilist B-hepatiiti areneb tihti maksatsirroos, maksavähk, see võib isegi lõppeda surmaga. B-hepatiidi viirus levib sarnasel viisil nagu AIDS.

B-hepatiiti esineb kõikides riikides, eriti Lõuna-Aasias. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on B-hepatiiti nakatunud üle 2 miljardi inimese, kellest 350 miljonit kannatab haigust kroonilisel kujul. Kroonilise haiguse kandjad on nagu viiruste reservuaar. Igal aastal sureb sellesse haigusesse üle 1 miljoni inimese ja veel 4 miljonit nakatub. B-hepatiit võib olla nii äge kui ka krooniline. Siiski jäävad mõnel juhul viirused verre ja inimesed muutuvad viiruste kroonilisteks kandjateks. B-hepatiidi spetsiifiline ravi puudub, tarbitakse vitamiine ja maksa kaitsvaid ning selle tegevust parandavaid medikamente.

 

C-hepatiit

Rääkides C-hepatiidi nakkusest ja selle tüsistustest, nimetavad arstid (gastroenteroloogid) seda üheks suurimaks terviseprobleemiks. Probleemi hindamisel Euroopa tasandi peetakse seda maksasiirdamise üheks levinumaks põhjuseks.

C-hepatiidi viirus avastati maailmas üsna hiljuti – aastal 1989 – ja esimesed haigusjuhtumid diagnoositi alles aastatel 1993–1994. Pikka aega arvati, et C-hepatiit on asotsiaalsete antisanitaarsetes tingimustes elavate inimeste haigus. Praegu võib seda väidet nimetada müüdiks. Igaüks meist võib olla nakatunud C-hepatiiti endale teadmata.

Hepatiidialliansi andmetel, mis ühendab üle 200 hepatiidihaigete organisatsiooni 64 riigis maailmas, on iga kaheteistkümnes elanik maailmas nakatunud hepatiiti.

Isegi 80% inimestest, kes on nakatunud C-hepatiidi viirusesse, jääb kroonilisse C-hepatiiti ja 20 aastat pärast hepatiiti nakatumist,  tekib 20% hepatiidihaigetel maksatsirroos, 1-4% patsientidest diagnoositakse igal aastal esmane maksavähk. Krooniline C-hepatiit on kõige levinum maksasiirdamise põhjus USAs ja Euroopas.

C-hepatiiti haigestutakse kõikides vanusegruppides, kuid enamasti 20–39-aastaselt. Mehed haigestuvad veidi sagedamini. Peiteaeg (aeg bakterite sisenemisest organismi kuni haiguse esimeste märkide ilmnemiseni) kestab kaks nädalat kuni kuus kuud. Enamikul nakatunutest ei ole mingeid sümptomeid. Kui sümptomid ilmnevad ägedas staadiumis, ilmneb väsimus, iiveldus, palavik, kaob söögiisu, maks muutub valulikuks. Nakatunud inimesel puudub tavaliselt kollatõbi.

Seega on krooniline C-hepatiit varjatud aeglaselt progresseeruv haigus, mis ei ilmne mitukümmend aastat mingite sümptomitega, kuni krooniline maksakahjustus liigub järgmisesse staadiumi, nekroosi ja fibroosi, ning lõpuks maksatsirroosi.

Kroonilise C-hepatiidi ravi on üsna keeruline – tuleb teostada nii viroloogilised uuringud (need uuringud aitavad leida viirused inimese organismis) kui ka maksa biopsia. Peale selle tuleb teha viroloogilised kordusuuringud ja vastavalt järeldustele muuta haiguse ravi. On väga oluline alustada ravi vara. Patsientidel, kellel on ravi alustatud kohe pärast C-hepatiidi avastamist, on suuremad võimalused täielikult taastuda ja vältida raskeid maksakahjustusi.

Haiguse ravi sõltub viiruse genotüübist (looduslikust eripärast, tüübist) ja selle üldkogusest organismis. 10–15% patsientidest, kes on nakatunud C-hepatiidi viirusesse, saavad terveks iseenesest, teistel kujuneb välja krooniline C-hepatiit. 2. ja 3. genotüübi viirusesse nakatunud patsientidest õnnestub viirus täielikult hävitada 75–90%-l. 1. genotüübi viirusesse nakatunud patsientidel on olukord palju halvem – täielikult paraneb umbes 45% patsientidest. Eestis domineerib 1. genotüübi viirus.

Seega ravi tõhusus tänapäevase ravi kohaldamisel on tõesti hea. Kuid ravi on pikaajaline. Kroonilisse C-hepatiiti nakatunud patsiente ravitakse aasta aega ning 2. ja 3. genotüübi viirusesse nakatunud patsiente ravitakse kuni pool aastat.